Kurmi talu

K urmide suguvõsa on alguse saanud Pärnumaal, Saarde kihelkonnas, Ristikülas asunud Kurmi talust, mis kuulus 17. sajandi teisest poolest alates Pati riigimõisa (Pattenhof) alla. Küla nimena on kasutusel olnud ka "Pati Ristiküla".

Esimesed säilinud kirjalikud andmed Kurmi talu kohta pärinevad 1601. aastast, mil Rootsi revisjonis on ära märgitud "Korme Matz", 1630. aasta revisjoni kirjetel oli Kurmi talu peremeheks "Kormi Jak" (ehk Kurmi Jaak).

Järgmised kirjalikud andmed Kurmi talu kohta on 1715. a. maarevisjoni raamatust, kus on Kurmi talu peremehena kirjas Kurmi Jaan, 1725. a. tehtud kandel on aga nimetatud ainult Kurmi Jaani leske, tol ajal oli suurem osa talu maadest söödis ja talus elas vaid kolm ülalpeetavat.

Pati mõisa 1731. aasta adramaarevisjoni kannete põhjal oli siis aga Kurmi talu peremeheks Kurmi Adam.

1738. a. maarevisjoni andmetel oli Kurmi talu peremees juba Kurmi Adami poeg, Kurmi Adam Marckus (osadel lehtedel on kirjas ka Kurmi Henno Marckus, kes olid üks ja sama isik).

Ka hilisemates veneaegsetes revisjonides on viide „Auf Kurmi Henns Land“, mis tähendab, et see on maa, mis oli Rootsi revisjonis 1680. aastatel kirjas kui Kurmi Hennu talu maa.

Kurmi Adam Marckuse sugulust Kurmi talus varem elanud Kurmi Jaaniga ega ka seal talus hiljem elanud inimestega pole kahjuks kirjalike tõendite puudumisel õnnestunud välja selgitada.

Kurmide suguvõsa algus ja perenime Kurm tekkelugu

S uguvõsa seni teadaolevaks kõige kaugemaks kirjalikult dokumenteeritud esiisaks on 1751. a. vakuraamatute andmetel tollal Kurmi talu peremees olnud Kurmi Johann, kes pidas hiljem (1758. a. andmetel) Pati mõisas ühtlasi ka kupja ametit.

Mul ei ole õnnestunud leida Kurmi Johanni sünni- ega surma daatumeid, kuna Saarde kihelkonna varasemad kirikuraamatud hävisid 1789. a. märtsis Saarde pastoraadis aset leidnud tulekahju ajal.

Samuti puuduvad andmed Kurmi Johanni vanemate kohta ning kirjalike andmete puudumise tõttu ei saa ka kindel olla Kurmi Johanni otseses suguluses seal talus varem elanud Kurmi Adami ja Kurmi Marckusega, kuigi see võib olla vägagi tõenäoline.

Kurmi Johannil oli poeg Tomas (1749-1816), kes pidas samuti hiljem külakupja ametit. Kurmi Johanni teiste laste ja nende järeltulijate kohta mul aga andmed kahjuks puuduvad.

Kurmi Tomasel oli kahe naisega teadaolevalt kokku vähemalt seitse last, Tomas suri 1816. aastal.

1819. a. Liivimaa talurahvaseaduse alusel vabastati teiste peremeeste seas 1823. a. jüripäevaks pärisorjusest Kurmi Tomase pojad Peet ja Willem ning 1824. aastal veel kaks tema poega Karl ja Jaan, kes kõik olid selleks ajaks jõudnud taluperemeeste seisusesse. Kõik neli Kurmi Tomase poega koos oma pereliikmetega said sünnitalu nime järgi omale perenimeks "Kurm".

Rohkem